Sanna Inglismaal

Koolimöll on nüüd täielikult pihta hakanud ning mind endasse tõmmanud. Ühte võib küll öelda- teine aasta tundub juba hetkel kõvasti pingutustnõudvam, raskem aga põnevam. Samuti olin nakatunud fresher`s flu-sse, mis on väga populaarne nimi külmetushaigusele, mis kõiki õpilasi esimestel koolinädalatel tabab. Meil reaalselt terve maja käib ja rögiseb juba üle nädala.. 

Süsteem on siin selline, et nagu ikka on mul ainult 2 ainet- sellel perioodil Popular Performance ja Shakespeare`s Theatre. Need kaks on aga väga mahukad ning kogu aeg tiksub kuklas mõte, et peaks midagi tegema või lugema või..

Popular Perfomance`s pandi meid juhuse tahted kolme gruppi: kabaree, varietee ja slapstick (füüsiline komöödia, Charlie Chaplini stiilis, kus kukutakse pikalil, lüüakse ennast igatpidi ära ning tehakse muid akrobaatilisi trikke). Mina sattusingi sinna kolmandasse gruppi. Tuleb tunnistada, et kindlasti on see mugavustsoonist väljas, aga samas väga lahe. Igaks tunniks peame valmistama grupiga ette mingisuguse etteaste, mis peaks olema vaimukas ning näitama ka meie füüsilisi oskuseid. Eile õppisime näiteks tükk aega erinevaid kukkumistehnikaid, peapealseise ja muud. Täna on kogu keha nii valus ja kange, aga no kunst nõuab ohvreid! 

Õpetatakse ka publiku mõjutamist ning üldist esinemiskunsti. Lisaks trikitamisele on aga kõvasti vaja ka lugeda, filme vaadata ja märkemeid teha. Perioodilõpus tuleb meil jälle suur arvestus, mida saab ka laiem publik vaatama tulla.

Shakespeare´i aine on samuti väga põnev. Lisaks akadeemilisele/ajaloolisele poolele õpime me näitlemist, tantsu, vehklemist jne. Üks arvestustest on näiteks lühietenduse kokkupanek, kus me peame kogu teksti ise koostama aga kasutada võime ainult Shakespeare`i kirjutatud sõnu. Ehk siis ühest näidendist võtame ühe rea, teisest paar rida ja kolmandast ka midagi.  

Muidu olen siin natuke veel üritanud erinevaid asju proovida, nt käisin esimest korda elus peotantsu society`s. Mu majakaaslased on nimelt suured tantsulõvid ja kutsusid rõõmuga kaasa. Nii vihtusingi esimest korda elus uhkelt quickstep`i ja jive`I. Nii vinge!

Samuti otsustasime Manniga laulma minna. Oli suur mõte, et oh proovime kammerkoori sisse saada. Käisime kõik katsetel ja puha. Me olime mõlemad veel täiesti haiged - ninad punased ja hääled kähedad nagu baltijaama parmudel, aga arvasime, et no küllap nad lihtsalt tahavad näha, et kas on elevant kõrvapeale astunud või mitte.  Katsed ise aga olid päris hullud- pidime noodist laulma, erinevaid (keerulisi) meloodiaid järgi laulma ning akordide noote tabama. Tegelikult läks isegi normaalselt, aga kuna konkurent oli meeletu ja vastu võeti vaid mõni üksik, siis me lõpuks ikkagi ei saanud.

Koorijuht aga kutsus meid kõiki rõõmsalt suurde koori. Tuleb tunnistada, et me olime hästi skeptilised, sest sinna koori saavad kõik, kes tahavad ning kokku pidi liikmeid olema kuni 200.  Me siis arvasime, et ilmselt mõttetu, pingevaba ja mitte eriti tugev koor. Ajasime aga ikka ennast esimesel korral kohale. Seltskond oli päris värvikas- näha oli nii õpilasi kui ka näiteks pensionäre. Suht alguses aga võtsime kohe ette mingisuguse Mozarti suurvormi ja üllatus oli suur, kui koorijuht ütles, et „Noh, alustame siis aga algusest“..ja Kõik hakkasid  korraga noodist neljahäälselt laulma.Teos ise oli ilmselt enamike jaoks täiesti võõras. Ja teate, kui hästi see kõlas!! Me veel arvasime, et oleme suur laulurahvas Eestist, aga minu eelmistes koorides on küll alati tükk aega aega läinud, et partiid selgeks õppida ja kõik kokku panna..ning mehed tavaliselt ei saa üldse väga pihta.  

Igaljuhul, me olime väga positiivselt üllatunud. Muide, kooril tuleb märtsis ka suur kontsert katedraalis, mis on ikka eriti vinge.

Samas on jälle šokeeriv see, kui palju andekaid inimesi ümberringi on. Igalpool on siin nii suur konkurents ja päris raske on vahel mingitele asjadele jaole saada. Kuna aga võimalusi tuleb ikka uksest ja aknast, on siiani lahtine, et kuidas selle ajaga hakkab olema ja kuhu ma jõudma hakkan, aga igaljuhul põnevust jagub.

Tööl olen käinud nüüd umbes 1-2 päeva nädalas. Meil on peaaegu kõik uued inimesed: esimesest veebruaris alustanud kollektiivist on alles ainult viis 14st. Samas on uued ka täitsa toredad. Uus veri teeb ju ikka head ja no väike lootus on, et see kohvik ikka tõuseb tuhast..