Sanna Inglismaal

Suvevaheaeg on lõpuks läbi ning ilmselt esimest korda elus on mul selle üle hea meel. Nüüd saab vahetada igava kohvikurutiini palju põnevama ning teguderikkama sügise vastu. Plaane järgnevaks aastaks on palju, aga selgust, kuhu suunas elu triivima hakkab, saabub ilmselt järgmise nädala jooksul.

Tore on ka see, et suuremat sorti tööorjus on nüüd läbi. Loodan selle kooli aasta jooksul käia kohvikus tööl nii vähe kui võimalik ja pühenduda rohkem oma koolile ning hobidele selles valdkonnas, mis mind huvitab. Eks näis, kuidas plaan õnnestub. Meil on seal muidu hetkel suhteliselt hullumeelne, sest nii nõrka juhtkonda pole ma kogu oma elu jooksul näinud. Manager on täielik memmekas, kes teeb tööd ainult siis kui `inspiratioon peale tuleb` ja kellele meeldib rohkem igale möödatulijale tundide kaupa pajatada, kui jube lugu tema käekesega juhtus. Käekese pärast ei käinud ta vahepeal ka mitu nädalat tööl ning meil valitses uskumatu korralagedus, mille kohta võiks terve raamatu kirjutada. Igaljuhul pani see meie närvid päris kõvasti proovile.

Tänaseks on möödas Freshers Week ehk siis koolieelne nädal täis üritusi, pidusid ja sissejuhatusi.  Sai taaskord endale teadustada, et appi-appi, olen juba terve aastakese Canteburys pesitsenud. Mäletan ise nii hästi omaenda saabumispäeva,  kus ma kõigepealt suurejooneliselt WC-sse kinni jäin ning pärast seda avastasin, et olin kellegi võõra kohvriga koju tulnud. (Loe sellekohta siit..)

Nii naljakas oli näha nüüd neid uusi segaduses aga entusiastlikke nägusid, kes oma vanematega kaardi järgi Campuses orienteeruda üritasid. Väga nostalgiline..

Eelmine nädalavahetus aga jõudsid lisaks freshersitele kohale ka armsad Janeli ja Will, kes on Austraaliast Inglismaale jõudnud ning tulid mulle külla. Viimane kord nägin neid ju ülepooleteise aasta tagasi Melbourne´i lähedal farmilinnas  nimega Tatura, kus nad öösel ilma maksmata  hostelist põgenesid ja paremaid farmipiirkondi otsima asusid. Igaljuhul väga uskumatu ja lahe, et elu meid jälle niimoodi üksteise lähedale on kandnud. Ootan juba kannatamatult, et neid jälle näha..  Kui sa Janelist ja Willist kuulnud ei ole, võid visata pilgu peale mu Austraalia blogile (Oktoober- Märts).