Sanna Inglismaal

Tervitused põhjamaalastele!

Minu uus semester on hakanud pihta üpriski põnevalt. Kõigepealt sain teada, et tuleb hakata uut töökohta otsima.   Ülemus nimelt ütles, et ta hoidis terve  kuu seda töökohta minu jaoks, aga kui ta kuulis, et ma esmaspäeviti ja teisipäeviti enam töötada ei saa, siis talle see enam ei sobinud. Seal ongi igal töötajal juba ajajooksul oma kindlad tööpäevad välja kujunenud ja neid väga ei muudeta. Nüüd töötab seal minu asemel üks itaallasest poiss, kes ei oska absoluutselt inglise keelt, aga kuna ta koolis ei käi, on tal vähemalt paindlikult aega.  Lisaks on  ta on ühe püsikliendi vend. Neil on ju sadu cv-sid, aga meie kohvikuülemust need ei huvitanud. Paraku ei tea nad ka seda, et üks vähestest töötajatest, kes seal veel on, läheb ka varsti minema ja siis jääbki ainult umbes 3 inimest ja see poiss. Nojah, aga ega see enam minusse ei puutu.. mind ootab loodetavasti midagi uut ees..  

Nüüd on see tööotsimine vaikselt pihta hakanud. Olukorda raskendab natuke see, et  jaanuaris on kõik kohvikud ja baarid väljasurnud ja meeletut värbamist vist ei toimu. Aga püüan säilitada rahulikku närvi ja optimismi. Ükspäev jalutasin linnas oma  CV-dega  ringi ja avastasin mitmeid väga hubaseid ja toredaid kohti. Loodetavasti ühel kaunil päeval avastab neist keegi, et neil oleks hirmsasti vaja ühte naljaka nimega eestlast, kes alalõpmata igast jamadesse satub. Muide, paljud kohalikud töötavad täiesti rahulikult McDonaldsis, mis ka alati värbamas on, aga mul on ausalt öeldes mingi tobe eestlaslik uhkus, mille tõttu ma vist enne nälgiks kui..

Lisaks tööle otsime me agaralt ka omale elukohta, kus järgmine aasta elada- campus on nimelt ainult esimese aasta õpilastele. Üüritakse siis enamasti grupipeale mingisugune maja. Mina hakkan elama  koos Manni, minu naabritest  vendade, nende sõbra ja vist ka minu maja Marcellega. Oleme käinud mõningaid kohti juba vaatamas, aga päris õiget pole veel leidnud. Ühest küljest on see kõik põnev, aga samas vahel ka veidi stressirohke. Meie grupp moodustus tegelikult  üpris juhuslikult, aga samas tunduvad kõik üldjoontes toredad. Kuigi need poisid on kogu protsessis äärmiselt passiivsed, eriti nende vendade see sõber.  Ta sattus kuidagi täitsa juhuslikult meie hulka, me pole teda kunagi näinud ja ta on sellise suhtumisega, et „kui te midagi leiate, andke teada, ma siis maksan ära“ ja „ah mulle sobib kõik“. Ma ei viitsi närvi minna (kuigi vahel ikka lähen).

Koolis on minu teine aine lisaks Stage Craftile  sel semestril dramaturgia ehk Texts for Theatre. Me peame palju näidendeid lugema ja nendega tegelema. Kaks kohustuslikku teksti, mille pidime vaheajal läbi töötama olid Ibseni Hedda Gableri ja (trummipõrin...) HAMLET! Esimesega polnud väga probleeme, sest ma teadsin seda materjali juba varem, aga inglisekeelne Shakespeare on ikka omaette ooper.. Maadlen sellega siin juba tükkaega ja kuidagi vaevaliselt läheb, aga tuleb tunnistada, et see polegi nii igav.  Kui ma sellega lõpuks lõpuni jõuan, peaksin veel terve hunniku näidendeid lugema ja eriti Shakespeare`i, kelle suhtes olen ma ikka väga võhik, aga keda kõik inglased ülistavad. Pealegi peame seal teises aines tegema esimese hindelise tööna helitausta ühele Shakespeare`i stseenile.. Nii et hakkab `nalja` saama..

Sellel perioodil otsustsin, et hakkan lõpuks ometi KTV-s (ülikooli telekanalis) aktiivseks ja saan palju kogemusi. Lisaks teeme me nüüd intensiivselt oma etenduse Changer`i proove ning lavale astume  juba märtsi alguses.  See on see etendus, kus on võetud süütud muinasjutud ja pööratud need päris kohutavateks ja süngeteks teemadeks. Me teeme palju improvisiatsiooni ja füüsilist teatrit, aga mulle tundub, et sellest tuleb midagi põnevat. Need kaks lavastajat ja tekstiautorit on lihtsalt tohutult andekad ja inspireerivad.. Samuti on kõik kaasnäitlejad  südamega asja juures ja teevad väga põnevaid asju. Meil on oma Facebooki leht ka, mida saate näha siit  ja liitudes saate näha ka pilte meie prooviprogressist. 

Igaljuhul jah, tegemisi jätkub ja tuleb vist päris tihe aeg, aga mulle tundub, et võtmesõnaks saab `hea ajaplaneerimine`.  Tunnen, et peaksin end üldiselt käsile võtma, jooksmas käima, et mitte nii uimane olla. Viimasel nädalal olen ainult magada tahtnud..

Aa muide, pärast fantastilist talvepuhkust otsustasin võtta meililisti kaudu ühendust  siinsete eestlastega, et saaks nt kasvõi vabariigi aastapäeval koos istuda vms.. Ma ei tea, kui palju meid  siin on, aga kuuldavasti ikka päris-päris mitmeid. Tegin veel optimistlikult Facebooki grupi, aga lisaks minule ja Mannile on sellega ainult üks tüdruk liitunud.. kõik ülejäänud ignoreerivad.. 

Refreshers Fayre, ehk siis olid  paari päeva jooksul kõik huviklubid end jälle õpilastele esitlemas, et uusi liikmeid leida. Mul ei ole küll rohkem vaba aega, aga sellegipoolest ei suutnud ma kellelegi "ei" öelda ning seegi kord lahkusin sealt mõistmisega, et olin end  kirja pannud selliste society`te listidesse nagu Taekwondo, kõhutants, toidusõbrad, peotants ja vehklemine.. Need siis hüüdsid mulle veel rõõmuga järgi,et : "Kolmapäeval esimeses tunnis näemeeeee"!.. Jah, kindlasti. ..