Sanna Inglismaal

1.veebruari öösel asusime teele New Yorgi poole. Reis oli organiseeritud taaskord School of Arts`I poolt ja kestis kokku 5 päeva. Ega USA pole mind üldjoontes kunagi väga tõmmanud, aga New York on erand ning kui ma suvel koolilt sellise imelise pakkumise sain, ei tulnud keeldumine küll kõne alla.

Igaljuhul.. kuna nädal suurlinnas oli tegus, otsustasin taaskord teha igast päevast eraldi postituse. Nii säilivad emotsioonid minus endas kauem ning ka teid ei pea ma informatsiooniga liigselt üle valama.

Linn üldjoontes jättis väga kihvti mulje. Igalpool on nii palju muusikat- metroodes, metroopeatustes, tänavatel. Ja minupoolest võiksid nad kõik kohe plaadilepingutele allakirjutada ja lavasid vallutama hakata.

Majad olid tõesti väga suured ja võimsad ning olgugi, et pilvelõhkujad pole mind kunagi väga rabanud, siis seal linnas ringi jalutades tekkis küll teistsugune tunne. Mulle väga meeldis see kõrgustesse tõusev linn ja ma pole kunagi varem midagi taolist näinud.

Tänavaplaan on hästi loogiline ja sirgjooneline. Ülevalt-alla jooksevad pikad avenüüd läbi kogu linna ja vasakult paremale lähevad nummerdatud tänavad. Kui metrooga `üles`poole liigud, on suunaks Updown, allapoole liikudes Downtown. Väga loogiline ja arusaadav. Muide, Petty Clark´i Downtown ei jäänud kunagi mu peas vait. Suutsin selle lauluga küll vist kõik ära tüüdata, aga ise olin õnnelik.

Nädal enne meie saabumist oli New Yorgis suur lumetorm, mis õnneks oli jõudnud meie tulekuks siiski maha rahuneda. Paraku väga külm ja lumine oli seal sellegipoolest. Või noh, vähemalt Inglismaaga võrreldes. Lund sadas ka palju. Inglaste jaoks oli see midagi enneolematut.

Samuti ei arvanud, et ameerika toit mind väga paelub, aga pean tunnistama, et tõepoolest oli väga hea. Appikene, need hamburgerid- nii maitsvad ja mahlakad. Samuti sattusin sööma oma elu ühte parimat pizzat (ja ma olen käinud Roomas!). `New American` toit, mis on orgaaniline ja tervislik oli ka uskumatult maitsev. Sõin mingeid maguskartuleid (?) koos maitsestamata jogurti, seemnete, salatilehtede ja idamaiste vürtsidega. Niii hea! Ja sellised toidud pidid olema ka väga populaarsed. Ja loomulikult magustoidud! Elu parim jäätisekokteil ja juustukoogi pallid koos šokolaadi,

karamellikastme ja jäätisega. Oh, dear.. Muide, portsjonid olid enamjaolt väga normaalse suurusega.

Esimesel õhtul kohale jõudes, seadsime oma sammud Times Square´i poole. Tuleb tunnistada, et Londoni Piccadilly Circus tundub sellega võrreldes küll väike päkapikk. Neid ekraane ja valgustusi on nii palju, et isegi öisel ajal tundub justkui päike väljas olevat. Samuti jalutab seal ringi palju erinevaid maskotte ning inimesi, kes kõiksugustele üritustele kutsuvad. Väga lahe kogemus.

Käisime ka söömas kohas nimega Ruby Tuesday, kus maitsesin oma esimest ameerika burksi ja vaarikalimonaadi. Koha nimi pakkus meile palju elevust,sest meie campuses on iga teisipäev samanimeline indie´i pidu.

Pärast kõhutäit jalutasime veel natuke ringi ning suundusime tagasi hostelisse, sest kell oli hiline ning olime ajavahe ning pika päeva tõttu pikali kukkumas.

Tänaseks aga lõpetan.

Järgmises postituses:

Paistes silm ja quasimodolik välimus

Madisoni Avenüül mobiilivarga tagaajamine
Piinlik moment Natural History Museum´is
Ja palju muud põnevat..

Muide, väike põige tänasesse päeva. Laupäeva hommikul jõudsin tagasi Inglismaale. Ajavahe annab siiani tunda ning lisaks sellele olen ka väikse haiguse/külmetuse külge saanud. Aga see kõik oli seda nii väärt! Super lahe, inspireeriv ja vinge reis!