Minu sellesuvised
kolm ja pool nädalat kodumaal oli küll täielik puhkus. Tuleb tunnistada, et lihtsalt kirjeldamatult mõnus on tulla Eestisse ilma igasuguste tüütumate kohustusteta. Näiteks esimest korda selle aja jooksul Inglismaal sain
ma kodu nautida ilma nende koolimõtete ja esseedeta.. Milline luksus!
Seetõttu otsustasingi lihtsalt aja maha võtta. Minu üks lemmikumaid osasid sellest ajsat oli näiteks suvitamine koos vanavanemate ning vennaga Elvas. Seal on umbes
sellised päevad, et ärkan üles, korjan hommikusöögi kõrvale põllult peotäie marju, loen kohvi juues terve Kroonika läbi, sest mul lihtsalt on selle jaoks aega, teen väikse supluse järves, pikutan ning loen raamatut, unustan ennast metsa mustikaid
korjama ja mängin õhtul mitu tundi kaarte. Ma ei kujuta ette, mis võiks olla parem!
Pärast seda paariks päevaks Tallinnasse tulles pidi endal kohe aga
organiseerimismeele tööle rakendama, et võimalikult palju tähtsaid asju tehtud saaks ning et sõprade nägusid ka päris ära ei unustaks. Kaua aga selleks
linnapuhkuseks aega aga ei olnud, sest juba ootas ees minu elu esimene
Positivus. Super vinged päevad ja ma ei leia mingisugust põhjust, miks ma sinna järgmistel aastatel minema ei peaks. Nii palju suurepäraseid artiste tuuakse võileivaraha eest koju kätte ja veel see imekaunis piirkond ning üleüldine melu....soovitan kõigile!
Positivuselt aga
põrutasin kohe edasi Saaremaale, et oma
armas perekond nende saartetuurilt kinni püüda. Jällekord sai tajuda kui imeline on see väike Eesti!
Viimased päevad kümblesin kuumalaines, tutvustasin oma Soome sõbranna Merjale Tallinna, nautisin Mutant diskot Noblessneri
sadamas (igatsen sellistüüpi üritusi ka Canterburys...) ja tegin veel
viimased kohvid sõprade ja tuttavatega. Mulle tundub küll, et eesti suvi on üks
maailma mõnusamaid!
Sellises kiires
tempos nagu ka see postitus, läks minu suvepuhkus, sest ühelhetkel kui polnud veel arugi saanud, et
kodus olen, istusin jälle vanas-heas Tallinna lennujaamas nendel
rahvariidemustrilistel toolidel ja mõtlesin helguse läinud nädalatele. Võin öelda, et mul oli täiesti imeline puhkus ja olen nüüd valmis jälle tegudele asuma.
Kahjuks on ka
pildimaterjal ühekülgne, sest sellisel suvel nautis isegi minu fotoaparaat täiel rinnal puhkust.
Peaaegu esimest korda laulupeol ainult pealtvaataja rollis
No comments:
Post a Comment