Olen jõudnud nüüdseks Roomast tagasi ja võin väita, et see
linn võitis täielikult minu südame. Mida vähemat võibki oodata kohast, mis
lausa pakatab ajaloost, kus iga nurga taga põrkab kokku maailmakuulsa kunstiga
ja kus pakutakse kõige parimat toitu. Ma ei suuda oodata, millal jälle
Itaaliasse saan..
Kuna mul on tohutult palju fotosid, otsustasin neid teiega jagada mitmes osas.
Esimene päev
Lõuna paiku jõudsime Rooma ja seadsime ennast sisse oma
ööbimiskohta- Ameerika Ülikooli ühiselamutesse. Kesklinnast elasime umbes
10-minutilise trammisõidu kaugusel. Esimesel päeval oli meil pärastlõuna vaba
ja seetõttu otsustasime omal käel minna linna uurima. Kuna eelmine öö oli öise stardi tõttu vahele jäänud, olime pigem uimased ja võtsime rahulikult.
Enamasti jalutasime ringi kesklinnas ja Colosseumi läheduses ning uurisime Foorumi ümbrust. Ma ei ole
kunagi olnud kohas, kus ei tea, kuhu vaadata, kuna nii paremal, vasakul, üleval
ja all näeb nii palju ajalugu. Colosseumisse aga sisse seekord ei
läinud, kuna selle külastus oli meil järgmiseks päevaks planeeritud. Samas aga
alustasime uhkelt oma söögiorgiaga ja nautisime suurepärast kööki nii kuis jaksasime. Mul oli hea meel, et sattusin enamasti seda linna avastama inimestega, kes samuti kohalikku kööki nautisid. Sellal kui mina tundsin ennast nagu filmis
`Söö, Palveta ja Armasta`, vihtusid aga osad teised inglased näiteks ikka rõõmuga oma
paninisid ja valmistasid õhtusööki kodupannil..
Üleüldse tundsin ma ennast nende päevade jooksul nagu
filmis. Need vanad tänavad, kõikjal ümbritsev tänavamuusika ja üleüldine
atmosfäär on erakordsed.
Samuti oli mul hea meel, et minuga oli enamasti kaasas mu
majakaaslane Marcelle, kes on 10 aastat Milanos elanud ja oskas meile seetõttu sellest riigist ja nendest inimestest juurde rääkida ja üht-teist selgitada.
Itaallased iseeneseest mulle aga väga sõbralikud ei tundunud. Pidevalt
põrkasin kokku kohalikega, kes kottidega virutasid, tõukasid ja porisesid, ise seejuures kordagi vabandamata. Ma olin üpris šokeeritud, aga mõistin hiljem, et
lihtsalt kontrast Inglismaaga oli selles osas suur. Siin kuningriigis on ju kõik lausa
üleliia viisakad ja vabandavad igakord ette-taha.
Nüüd aga mõningaid esimese päeva fotosid:
Altare della Patria, kuulus ka kui `pulmatort`- ehk uhke monument Vittoria Emmanuelle II-le (esimene Itaalia kuningas 19ndal sajandil)
Esimene lõunasöök- imemaitsev Pizza Diavola (
Pärast pühapäevast turgu, oli turuplats päris kole..
No comments:
Post a Comment