Sunday, March 9, 2014

Uskumatu, ongi need kõige kiiremad hetked möödas- essee kirjutatud, grupitöö esitatud ja etendused möödas.

Kõige suuremaid emotsioone pakkus muidugi meie etendus Changer. Me tegelesime sellega juba alates novembrist- enne jõule tegime palju improvisatsioone ja talvevaheajal kirjutasid lavastajad nendest inspireerituna valmis stseenid. Need on justkui laste muinasjutud, mis on lohistatud väga tumedasse täiskasvanute maailma. Kokku sai igaljuhul midagi äärmiselt sünget aga põnevat. Tegemist oli üpris füüsilise ja samas sürri etendusega ja ma olin tõttöelda natuke hirmul, et mis sellest kõigest välja tuleb, sest see on nii erinev kõigest muust, mida ma siiani teinud olen.

Eks see oligi natuke hullumeelne ja teistmoodi ning ega inimesed väga ei mõistnud, mis seal laval siis ikkagi toimus. Ega see vist tegelikult polnudki oluline, sest  paistis, et üllataval kombel see hullumeelsus töötas. Me saime väga häid kommentaare ja olime rõõmsad. Mul on igaljuhul kahju, et me seda ainult kahel õhtul mängisime, sest ma tõepoolest nautisin neid etendusi.

Üleüldse kogu protsess rikastas mind ja mu elu meeletult. Samuti kõik need inimesed, kellega ma tutvusin. Nii inspireerivad, vägevad ja naljakad.. Ma ei ole vist näiteks mitte kunagi nii palju naernud, kui meie etendusejärgsel peol. Väga andekad noored, kellelt on nii palju õppida.

Viimased kuud olid igaljuhul päris intensiivsed ja nii mõnigi kord polnud kohe motivatsiooni sinna proovi minna. Aga nüüd kui need etendused möödas on, tahaks kohe veel teha ja uuesti millessegi sarnasesse sukelduda. See tunne, mis mind tavaliselt pärast edukat etendust valdab, on üks kõige võimsamaid tundeid üldse. See adrenaliin ja pingelangus on nagu sõltuvus- tahaks ainult veel ja veel.  

Praegu on aga kuidagi väga tühi tunne. Kuidas see kõik nii järsku läbi sai? Mis ma nüüd endaga peale hakkan?

Tegelikult ju võimalusi peaks jaguma... Siin on Draama society, kes teeb igal perioodil mitu korralikku etendust, siin on muusikaliteater ja palju lavastaja- ja filmitudengeid, kes otsivad oma projektidesse näitlejaid. Samas on alati vaja läbida enne casting, kus tuleb  võistelda väga paljude väga andekate inimestega. Ja enamike emakeel on inglise keel, mis on siin väga suureks plussiks.. 

Hetkel tuleb aga hakata rohkem keskenduma  oma helikujundustele, sest vähem kui kuu aja pärast tulevad välja neljanda aasta lavastajate etendused, kus ka mina pean oma tehnilisi andeid (või andetusi) veidike teostama. Üleüldse tunnen ma ennast selles heli/tehnika maailmas nagu mingi entsusiastlik tühmapää, kes hirmsasti tahaks teha, aga samas võtab mul nendest asjadest arusaamiseks pikalt aega.. aga see kõik on vähemalt põnev..

Kohvikutööst nii palju, et viimased nädalad olen töötanud üpris minimaalselt, kuna koolis oli väga palju tegemist. Praegu on seal aga paraku üpris suur organiseerimatus - nad  ei oska mingite ilmselgete asjadega arvestada  ja tundub, et see võib neile päris palju maksma minna.  Kuulsin, et üks mu lemmikumaid inimesi on otsustanud juba ilmselt lahkuda. Mul on nii kahju, sest meil on tegelikult väga tore seltskond ja mulle väga meeldib seal, aga osad probleemid ajavad küll keema. Nt annavad nad meile hetkel vähe tunde ja siis pole kedagi tööl ja kogu kohvik on 
koristamata, nõud pesemata jne. Samuti on seal probleeme tööjaotusega... Laupäeval on õnneks suur koosolek ja eks siis kuuleb, mis saama hakkab.. Ma loodan südamest parimat..

Üldiselt on viimased nädalad olnud raskustele vaatamata imeilusad. On olnud päris keeruline, aga arendav aeg ja ma tunnen, et ma olen hetkel väga õnnelik ja rahul oma eluga. Hakkan vist lõpuks ometi koduselt tundma.. 

Nüüd aga natuke ka  pilte kevadisest Canterburyst. 


Kogu linna rahvas oli kogunenud jõeäärde, et vaadata..

..kinnijäänud kobrast.. 




Siis kui teil oli vastlapäev, tähistasid inglased (ja mina) pannkoogipäeva. Vasakult: Hannah, Holly.

 Jalgadega kast! Või siis mina ja meie etenduse rekvisiit (kast, mille sees oli `veealune kuningriik`, kuhu ma muideks etenduses ära uppusin..)

Etenduse järelpeol mõningate toredate kaaslastega.. Vasakult: Emily (kostüüm), Elena (lavastaja), Peter (valgus), mina, Tiago (näitleja), Marie (näitleja).


No comments:

Post a Comment