Sanna Inglismaal

Viimased nädalad on olnud küllaltki tegusad, sest sellel neljapäeval on meil suur arvestustepäev. Suveperioodil on meil eksami asemel üks moodul nimega Production, kus meid jagati gruppidesse  ja anti ette märksõna „metamorfoos“ ehk muundus. Pidime seda omal valikul tõlgendama ning produtseerima 15-minutilise performance`i. Meie tööks oli kogu  asi kokku panna, kasutades üks kõik milliseid loomingulisi meetodeid, lavastada, näidelda, teha valgus ja heli ning lavakujundus. Neljapäeval on niiöelda festivalipäev, kus me kõik oma tõlgendusi esitame.

Minu grupp otsustas lähtuda sotsiaalmeedia, tehnoloogia ja inimsuhete arengust. Näitame kohtvikus toimuvat kohtinut läbi ajaloo: 1920s, 1980s, 2014 ja 2020. Meie etendus on üpris füüsiline ja vähese tekstiga ja mina ise olen kõige varasema aja klipis, kus saan nautida silent movie`likku ülemängimist, tantsu ja tralli. Vahel mõtlen, et tahaks isegi sinna ajastusse põigata, just nagu peategelane filmis Midnight in Paris. Nii glamuurne ja lõbus, eriti tõdedes, et 2014.aasta kohtingutegelased pühendavad rohkem aega oma nutitelefonile, facebook`ile  ja sõnumitesaatmisele kui  kaaslastele.  Oma etenduses kasutame ka palju videot ja tehnoloogiat.

Olen hetkel üpris põnevil, aga samas hakkab üleüldine meeleolu kõigil stressipiirile jõudma. Ega need grupitööd on ikka tavaliselt tüütud: ikka on mõned tüübid, kellel on nii kiire elu, et nad ei jõua piisavalt proovidesse kohale või hilinevad. Praeguseks hetkeks on meil prooviperiood läbi ja homme toimub juba dressrun, kus toimub terve homse päeva läbimäng.Pärast neljapäeva aga ongi koolitööga selleks aastaks kõik ja suvi võib alata. Kusjuures mul ei ole selle üle sugugi hea meel, sest see tähendab seda, et kõik sõbrad lähevad koju ja mul hakkab siin suur töörügamine kohvikus. 

Sellel nädalavahetusel oli aga mõnus paus koolist ja tööst, sest armas lapsepõlvesõbranna  Brita tuli mulle külla. Sain talle Canterbury, oma kodu ja sõpru tutvustada ning palju aega/raha kohvikutes parajaks lüüa. Astusin pärast viit kuud ka lõpuks oma vanasse töökohta sisse ja ostsin ühe baguette`i, mis oli suur saavutus, sest siiamaani olen ma seda kohta kuidagi vältinud. Pidin tõdema, et toit on seal ikka tõesti suurepärane.  Töötada aga meeldib mulle sellegipoolest katedraali kohvikus tunduvalt rohkem.

Pühapäeval käisime ka Londonis, kus ma sain ka oma esimese West End`i teatrielamuse. Vaatasime õudusetendust nimega Ghost Stories. Olin nii põnevil ja arvasin, et see saab olema  lihtsalt väga pingeline, aga kokkuvõttes oli see ka äärmiselt nutikas, põnev ja suurepärane lavastus. Ülimalt erakordne elamus ja mõnus nädalavahetus..

Ostsin muide ka oma kojutuleku piletid ära ja veedan sellel aastal Eestis 4-28. juuli. Kauemaks väga ei saa jääda, sest raha vajab teenimist ja üür maksmist.. Uskumatu, et ma selliste teemadega oma elus juba tegelen;  alles olin ju 11?!

Saime ka kokku oma endise klassiõe Triinuga

NZYGPFLJ