Ongi kooli ja esimese ülikooliaastaga ühelpool. Arvestuse saime ilusti tehtud ja peab mainima, et kogu festivalipäev, kus kõik grupid üles astusid, üllatas mind väga positiivselt. Absoluutselt kõik olid ette valmistanud midagi originaalset ja andekat. Sõna „Metamorfoos“ oli tõlgendatud väga erinevaid radu pidi alates tehnoloogiast, pisaraid kiskuvate elu/armastuslugude ja drag-queeni mustahuumoriga vürtsitatud matusepidustusteni välja.  

Samuti tegelesin vahepeal ühe teise, Berkoff`i Metamorfoosiga: etendusega, kus aitasin meeskonda pigem korraldusliku- ning reklaamipoolega.  Tegelikult tuleb see etendus välja alles juulis, kui see meie kooli ühele Londoni festivalile esindama läheb. Minu ülesanneteks olid erinevad pildistamissessioonid ning tutvustusõhtu. Korraldasime nimelt sellise mõnusa õhtu, kus mängiti katkendeid etendusest ja inimesed said suhelda näitlejate ja lavastajaga ning anda tagasisidet.

Kõige suurem uudis on aga see, et kolisin täna oma Parkwoodi ehk ülikooli kodust välja. Leping sai läbi ning oli vaja oma elu esimene tõeline kolimisprotseduur läbi teha. Uude majja saan paraku aga kolida alles 1. juuli nii et senikaua peatun koos majakaaslase Marcellega ühe tema sõbranna juures. Tahaks nii väga juba oma varanduse uues kodus sisse seada, aga ma olen väga õnnelik, et sellisegi ajutise võimaluse saime.  

Üpris kahju oli lahkuda, sest harjumatu on tõdeda, et ma ei saagi nende armsate tüdrukutega enam niiviisi teetassi taga maailma asju ja juhtumisi arutada või et mu maja ümber ei jooksegi enam ringi kümneid jäneseid, oravaid, rebaseid ja parte. Kõige hullem on veel tõdeda, et nüüdsest kolivad meie majja mingisugused tundmatud uued freshers`id.  

Tore on aga see, et olgugi et ma enam sügisest ühegi praeguse majakaaslasega koos ei ela, kolib vähemalt Marcelle suveks minu juurde. Ja olgugi et mul on ühest küljest kurb, on uus algus jälle põnev ja värskendav.

Teine uudis mis meid kõiki tööjuures tabas oli see, et meie prantslasest ülemus andis eile täiesti lambist avalduse ja lahkus päevapealt. See oli väga šokeeriv, aga ju see kõik muutus tema jaoks liiga stressirikkaks.  Ta oli küll mõneti hullumeelne, aga samas väga kihvt ja töökas ülemus. Eks siis näis, mis tuuled nüüd puhuma hakkavad...

 Muudatused on õhus..

..aga seda võin ma küll öelda, et esimene aasta siin ülikoolis on läbi ja ma olen nii õnnelik ning tänulik kogu selle aja eest. See on absoluutselt fantastiline keskkond ja ma ei taha, et ülikool kunagi läbi saaks.. (juba ootan septembrit). 

Nüüd aga väike ja mitmekülgne fotosadu minu viimaseaja tegemistest: 

Metamorfoosi posterishooting

Metamorfoosi tutvumisõhtu

Oscar Wilde`i The Importance of Being Earnest- etendus, mis oli minu sõbranna Emily lavastatud ja mida mängiti pingevabalt, aga samas väga toredalt kooliväljakul katedraali taustal..

Festivali- ehk arvestuspäev

Meie grupp (meie performance`i nimi oli #StatusUpdate- sellest ka poos)

Minu tuba vahetult enne väljakolimist

Armsate majakaaslaste Hannah`i ja Marcelle`ga

Polnud veel jõudnud väljagi kolida, kui koristajad juba rõõmsalt ametisse asusid..

Viimased nädalad on olnud küllaltki tegusad, sest sellel neljapäeval on meil suur arvestustepäev. Suveperioodil on meil eksami asemel üks moodul nimega Production, kus meid jagati gruppidesse  ja anti ette märksõna „metamorfoos“ ehk muundus. Pidime seda omal valikul tõlgendama ning produtseerima 15-minutilise performance`i. Meie tööks oli kogu  asi kokku panna, kasutades üks kõik milliseid loomingulisi meetodeid, lavastada, näidelda, teha valgus ja heli ning lavakujundus. Neljapäeval on niiöelda festivalipäev, kus me kõik oma tõlgendusi esitame.

Minu grupp otsustas lähtuda sotsiaalmeedia, tehnoloogia ja inimsuhete arengust. Näitame kohtvikus toimuvat kohtinut läbi ajaloo: 1920s, 1980s, 2014 ja 2020. Meie etendus on üpris füüsiline ja vähese tekstiga ja mina ise olen kõige varasema aja klipis, kus saan nautida silent movie`likku ülemängimist, tantsu ja tralli. Vahel mõtlen, et tahaks isegi sinna ajastusse põigata, just nagu peategelane filmis Midnight in Paris. Nii glamuurne ja lõbus, eriti tõdedes, et 2014.aasta kohtingutegelased pühendavad rohkem aega oma nutitelefonile, facebook`ile  ja sõnumitesaatmisele kui  kaaslastele.  Oma etenduses kasutame ka palju videot ja tehnoloogiat.

Olen hetkel üpris põnevil, aga samas hakkab üleüldine meeleolu kõigil stressipiirile jõudma. Ega need grupitööd on ikka tavaliselt tüütud: ikka on mõned tüübid, kellel on nii kiire elu, et nad ei jõua piisavalt proovidesse kohale või hilinevad. Praeguseks hetkeks on meil prooviperiood läbi ja homme toimub juba dressrun, kus toimub terve homse päeva läbimäng.Pärast neljapäeva aga ongi koolitööga selleks aastaks kõik ja suvi võib alata. Kusjuures mul ei ole selle üle sugugi hea meel, sest see tähendab seda, et kõik sõbrad lähevad koju ja mul hakkab siin suur töörügamine kohvikus. 

Sellel nädalavahetusel oli aga mõnus paus koolist ja tööst, sest armas lapsepõlvesõbranna  Brita tuli mulle külla. Sain talle Canterbury, oma kodu ja sõpru tutvustada ning palju aega/raha kohvikutes parajaks lüüa. Astusin pärast viit kuud ka lõpuks oma vanasse töökohta sisse ja ostsin ühe baguette`i, mis oli suur saavutus, sest siiamaani olen ma seda kohta kuidagi vältinud. Pidin tõdema, et toit on seal ikka tõesti suurepärane.  Töötada aga meeldib mulle sellegipoolest katedraali kohvikus tunduvalt rohkem.

Pühapäeval käisime ka Londonis, kus ma sain ka oma esimese West End`i teatrielamuse. Vaatasime õudusetendust nimega Ghost Stories. Olin nii põnevil ja arvasin, et see saab olema  lihtsalt väga pingeline, aga kokkuvõttes oli see ka äärmiselt nutikas, põnev ja suurepärane lavastus. Ülimalt erakordne elamus ja mõnus nädalavahetus..

Ostsin muide ka oma kojutuleku piletid ära ja veedan sellel aastal Eestis 4-28. juuli. Kauemaks väga ei saa jääda, sest raha vajab teenimist ja üür maksmist.. Uskumatu, et ma selliste teemadega oma elus juba tegelen;  alles olin ju 11?!

Saime ka kokku oma endise klassiõe Triinuga

NZYGPFLJ