Friday, April 25, 2014


Pärast eelmist töömaratoninädalat otsustasin, et võtan korraks aja maha ja lähen mõneks päevaks Londonisse. Sai ju tegelikult sealt ka perega läbi põigatud, aga siis oli aega ainult närused paar tunnikest.  Mu vanemad jätsid mulle siia ka Londoni raamatu, mis mul kahe päeva jooksul tänu oma kaartidele ning soovitustele elu tunduvamalt kergemaks tegi. Olen vist ikka suht vanakooliinimene.. 

Saabudes otsustasin esmalt bussijaama läheduses asuva Chelsea piirkonna üle vaadata. Tänapäeval on see üpris posh ja elupaigaks pigem rikkuritele. Varemalt oli see aga populaarne kunstnike ja kirjanike seas. Mõtlesingi William Turneri radadel seigelda ja ilusaid jõeäärseid vaateid otsida. Plaan oli aga nurjunud, kui ühel hetkel täiesti lambisel hetkel justkui oavarrest kallama hakkas. Peavarju otsides, jõudsin omadega lõpuks nagu vettinud kass King`s Roadile, kus oli palju söögikohtasid ja poode. King`s Road on Chelsea peatänav, kust muide algas 1960ndatel  miniseeliku võidukäik ning kust on pärit ka hilisemad trendid nagu näiteks punk. 

Kui kõht oli sushit täis pugitud, suundusin oma kultuuriituurile. Mõtlesin pikalt, et kuhu minna, sest Londonis on ju nii palju hiiglaslikke ja põnevaid muuseume ja kusjuures enamik neist on täiesti tasuta. Valisin seekord välja Victoria and Albert Museum`i, kus asub üks maailma suurimaid kujutava ja tarbekunsti väljapanekuid. Seal on 11 kilomeetrit saale ja võib leida kõike alates Aasia kujukestest, maalikunsti ja rõivakogudeni välja. Ise külastasin seekord ainult paari väljapanekut: Raphael´i maalid, rõivakollektsioon (riided 1700ndast tänapäevani), ehtekollektsioon (ehted alates Vana-Egiptusest tänapäevani) ja teater/etenduskunst. Need paar "tuba" võtsid mul umbes 3 tundi.. Ma ei tea kaua seal kokku peaks viibima, et kõik 145 väljapanekut ülevaadata...

Õhtul sain aga endise klassiõe Avelyga kokku ja nii tore oli jälle üksteise tegemistest kuulda ja lõbusalt aega veeta.. 

Järgmine hommik suundusin  Soho ja Hiinalinna piirkonda uudistama. Soho on olnud alates 17ndast sajandist üsna ekstravagantne ja kuigi see on minevikus olnud prostitutsioonile ja teistele naudingutele kalduv, on see 21. sajandil pigem rahulik, aga  multikultuurne ja boheemlaslik. 

Ülejäänud päeva veetsin shopinguparadiisis Primark- hiiglaslik ja odav pood, kus noored naised hulluvad ja vaesed mehed peavad kannatlikult trepil istuma ja ootama, et millal ükskord juba koju saab..sügisel muide ehitatakse meile ka lõpuks Canterburysse Primark ja selle üle on kõik hetkel väga elevil.. 

Igaljuhul oli supertore citybreak ja London hakkab mulle iga korraga aina rohkem meeldima..

























Üks WestEndi teatritest, kuulus muide varem Andrew Lloyd Webberile..

No comments:

Post a Comment